Mõned nõuanded, millest lähtuda hiire ostmisel

Kui rääkida arvuti uuendamisest, siis enamusele ei tule pähegi, et üle võiks vaadata ka hiire, mida senini kasutanud oled. Sest, noh, esmapilgul tunduvad enamus hiiri suhteliselt sarnased.

Tegelikult pole see sugugi nii!

Arvuti kasutamisel saab hiir kõige suurema koormuse osaliseks võrreldes mu riistvaraga. Seega võib vana hiire vahetamine funktsionaalsema vastu muuta arvuti kasutamise tuntavalt paremaks. Selles blogipostituses toomegi välja kõige olulisemad punktid, millest võiksid enne uue hiire soetamist teadlik olla.

1. Vali hiir lähtuvalt oma vajadustest

Enamusele arvutikasutajatest sobib ideaalselt täiesti tavaline kolmenupuline (kerimisrullik kui kolmas nupp) hiir. Kui aga kasutad arvutit mõne spetsiifilisema tegevuse jaoks, siis tuleks valiku tegemisel veidike põhjalikum olla. Kui armastad tihti arvutimänge mängida, siis soovitame sul natuke rohkem raha välja käia ning osta spetsiaalne mängurihiir. See ei pruugi küll sinust päeva pealt osavamat mängurit teha, ent muudab mängukogemuse üldises plaanis mõnusamaks. Mängurihiirtel on tavaliselt ergonoomiline disain, mis on oluline, kui armastad pikki mängusessioone. Lisaks on sellistel hiirtel parema kvaliteediga sensor, mis tagab täpsuse. Ning mis kõige tähtsam – mängurihiirel on lisanupud, mille saad „välja õpetada“ ehk seadistada mingeid tegevusi tegema. Kui sul on mängides, näiteks, alatasa vaja püssi laadida või hüpata, siis tänu lisaklahvide seadistamise võimalusele on sul neid tegevusi võimalik vaid ühe kliki abil läbi viia. Niinimetatud makro-funktsioon lubab aga ühe nupuvajutuse alla salvestada terve tegevuste jada. Paljudel mängurihiirtel on ka DPI-lüliti, mille abil saad muuta hiire sensortundlikkust. Sensortundlikkusest tuleb selles postituses hiljem natuke pikemalt juttu.

Kui oled liikuva eluviisiga ning pead samal ajal ka tööasjadega tegelema, sobib sulle ideaalselt kompaktne kahe-või kolmenupuline reisihiir. Suur osa sellistest hiirtest on juhtmevabad, ent leidub ka „sissetõmmatava“ juhtmega mudeleid. Reisihiirte hind on võrdlemisi madal, nii et kahju ei ole väga suur, kui su hiir peaks reisi ajal ära kaduma või katki minema. Reisihiire põhipoint on see, et hiire disain on võimalikult kompaktne, et seda oleks hea sülearvutikotis kaasas kanda ning teel olles saaks kiired tööasjad ära aetud. Samas pole selline hiir eriti ergonoomiline ning ei sobi igapäevaseks tundidepikkuseks kasutamiseks.

2. Ergonoomilised hiired, ideaalsed igapäevaseks ja tihedaks kasutamiseks

Ergonoomilised hiired on disainitud nii, et nad tunduksid käe all loomulikud ning vähendaks pinget randmes ja sõrmedes. Ergonoomilise hiire kasutajasõbralikkus sõltub mitmetest asjaoludest. Eelkõige sellest, milline on kasutaja haare. Mõned inimesed hoiavad hiirt kasutades oma kätt pigem lamedalt, teised hoopis kõrgemal ja küünise-laadselt. Mugavusest rääkides on väga olulisel kohal hiire suurus. Samuti see, kas hiir on mõeldud parema- või vasakukäelisele kasutajale. Kui oled ideaalse ergonoomilise hiire otsingul, siis soovitame esialgu katsetada mitmeid erinevaid mudeleid . Kaalu ka võimalust soetada hoopis vertikaalne hiir, mis on eriti käesõbralik.

Rääkides kasutajasõbralikkusest ei tohi tähelepanuta jätta ka hiire poolt tekitatavat mürataset. Enamus hiirtest tekitavad klikkimisel mingil määral heli. Kui see sind ennast otseselt ei häiri, siis arvesta, et pikki päevi ühes ruumis viibivatele töökaaslastele võib ajapikku liiga vali klikkimine närvidele käima hakata.

3. Kõrge sensortundlikkus ei ole alati kõige parem variant

Sensortundlikkus (DPI, dots per inch) on näitaja, mis jääb hiire spetsifikatsioonis alati silma. Sensortundlikkus näitab, kui palju hiire kursor ekraanil liigub, kui sa hiirt laual ühe tolli võrra liigutad. Näiteks, kui sa kasutad 4K monitori laiusega 3840 pikslit, siis tuleb sul 400 DPI-ga hiirt liigutada ca 10 tolli jagu, et kursor ühest ekraani servast teiseni viia. 3000 DPI-ga hiirt kasutades pead tegema aga vaid 1,5-tollise liigutuse sama vahemaa läbimiseks erkaanil. Kuigi üldiselt arvatakse, et mida suurem number DPI ees, seda parem, siis alati see reegel ei kehti. Sensortundlikkuse koha pealt on olulised järgnevad tähelepanekud:

- Enamusel tavakasutajatest ei tasu selle pärast üldse muretseda.

- Kõrge sensortundlikkusega hiir on mõistlik osta, kui kasutad väga kõrge resolutsiooniga monitori või mitut monitori korraga. Sel juhul võimaldab suurem sensortundlikkus ühelt ekraanilt teisele palju kiiremini liikuda.

- Mängides aitab kõrge sensortundlikkus tegutseda ja reageerida kiiremini. Madalam sensortundlikkus tagab aga suurema kontrolli hiire üle ja seeläbi ka täpsuse.

- Photoshopi ja teiste sarnaste maksimaalset täpsust nõudvate rakendustega töötamisel on mõistlik kasutada madalama sensortundlikkusega hiirt.

4. Värskendussagedus (polling rate)

Värskendussagedus on lisaks DPI-reale teine oluline parameeter, mida hiire spetsifikatsioonis kindlasti märkad. Värskendussagedust väljendatakse hertsides (Hz) ja see näitab, mitu korda ühe sekundi jooksul saadab hiir arvutile infot oma positsiooni kohta. Mida kõrgem see näitaja on, seda täpsem ja sujuvam on hiirekursori liikumine. Vahemik 500 hertsist kuni 1000 hertsini võib esmapilgul tunduda küll märkimisväärne, kuid reaalselt on selle taga vaid üks millisekund. Su silmad ei ole võimelised seda märkama. Mänguritele me alla 500 Hz värskendussagedusega hiirt ei soovita. Muudel juhtudel aga ei oma värskendussagedus erilist tähtsust.

5. Optilise ja laserhiire erinevused

Poelettidel kohtame kahte tüüpi hiiri: laseriga ja optilisi. Tegelikult on need sama tehnoloogia kaks erinevat variatsiooni. Peamine erinevus seisneb sellest, et optiline hiir kasutab hiire teekonna kuvamiseks LED-sensorit, laserhiir aga laserit. Seetõttu on optiline hiir tööpinna suhtes veidi nõudlikum ning sobib kasutamiseks lamedal ja läbipaistmatul pinnal. Enamus laserhiiri aga nii pirtsakad ei ole ning on võimelised töötama isegi klaasist pindadel. Enamjaolt on laserhiired veidike tundlikumad kui nende optilised ametivennad ning nende sensortundlikkus küündib kõrgemale. Samas võib liiga kõrge sensortundlikkus põhjustada nn kiirenduse probleemi. See on olukord, kus kiiresti hiirt liigutades liigub kursor kaugemale kui plaanitud. Mänguritele on see tõeline õudusunenägu, mistõttu osad neist eelistavadki hoopis optilisi hiiri.

6. Juhtmevabad hiired on aja jooksul arenenud

Varem juhtmevaba hiirega kaasnenud võimalik viivituste probleem on tänaseks peaaegu kadunud. Juhtmevabahiire peamine eelis juhtmega variandi ees on mugavus. Puudub tülikas juhe ning kui ostad Bluetoothi abil arvutiga ühenduva hiire, siis pole tarvis ka USB-pesasse käivat vastuvõtjat. Juhtmevaba hiire tööraadius on kõvasti suurem, kui juhtme abil arvutiga ühendatud hiirel. Juhtmevaba hiire abil on võimalik, näiteks, lausa 10 meetri kauguselt opereerida arvutiga, mis on ühendatud projektori või televiisoriga.

7. Juhtmevaba Bluetooth hiir kui üks kõige mugavamaid lahendusi

Kui oled otsustanud osta juhtmevaba hiire, on sul valida kahte tüüpi mudelite vahel: Kõrgsagedusel (Radio Frequency, RF) või Bluetoothi abil arvutiga ühenduvad hiired.

RF hiir on tibakene tundlikum ning seda on lihtsam seadistada. Paned selle „junni“, mille hiirega kaasa said, USB-auku ja võidki enam-vähem kohe tööle asuda. Miinuseks on asjaolu, et üks su arvuti USB-portidest on alaliselt hõivatud ning seda väikest USB-sse käivat vastuvõtjat on väga raske asendada, kui see peaks ära kaduma. Samuti on kõrgsagedusel töötavad seadmed altid reageerima kõiksugu väliskeskkonnast tulevatele segajatele.

Bluetooth-hiired on selle koha pealt veidi usaldusväärsemad. Samuti jääb vabaks USB-port ning Bluetooth-hiire patareid võivad vastu pidada mitu aastat. Lisaks on oluliselt lihtsam kasutada ühte hiirt mitmes arvutis. Ainsa miinusena võib välja tuua teatavat keerukust Bluetooth-hiire seadistamisel ning seda, et pärast arvuti käivitamist tuleb mõned hetked oodata enne, kui hiir end töökorda seab.

8. Hiir versus puuteplaat

Lisaks tavapärase hiire ostmisele võiksid kaaluda ka eraldiseisva puutepaneeli soetamist. Tegu on puutehiirega, mis on oma põhimõttelt väga sarnane sellele touchpadile, mida kohtame sülearvutitel. Taoline eraldiseisev puutepaneel ei sobi mängimiseks ja fototöötluseks, ent mõned arvutikasutajad leiavad, et puudutusel baseeruvad süsteemid on oluliselt intuitiivsemad ning muudavad tänapäevase tarkvara kasutamise mugavamaks. Ergonoomilisuse seisukohalt vaadates ei pruugi puuteplaat kõigile sobida.

Kui nüüd otsi kokku tõmbama hakata, võib öelda, et kui oled uue hiire otsingul, siis mõtle esmalt läbi, milleks sa oma arvutit kõige rohkem kasutad. Disaineritele sobib kõige paremini ergonoomiline, mugav ja täpne laserhiir. Mänguritele juhtmega optiline hiir ning tavakasutaja võiks lisaks klassikalisele hiirele kaaluda ka hoopis puutepaneeli ostmist.

Ka Bitboardi lettidelt leiab laia valiku hiiri, selleks Kliki siia