40 aastat sülearvuteid ehk pilguheit moodsa rüperaali ajalukku

1981: Osborne 1, esimene arvuti maailmas, mida oli võimalik tõesti kaasas kanda

Esimese üldsuse poolt tunnustatud kaasaskantava arvuti tõi 1981. aastal turule USA firma Osborne Computer Corporation. Osborne 1 kaalus 11 kilogrammi ja võrreldes tänapäevaste sülearvutitega polnud seda just kuigi mugav kaasas kanda. See laptop töötas CP/M operatsioonisüsteemil ning omas 4-megahertsist Zilog Z80 protsessorit. RAM-i oli sel arvutil 66 kB. Selle, rüperaalide vanaisa, ekraan oli vaid 5’’ lai ning ühel real oli võimalik kuvada ainult 52 tähemärki. Kahjuks ei saanud sellest sülearvutist müügihitti. Küll aga andis Osborne 1 turule tulek märku, et sellise toote arendamisel võib kõvasti potentsiaali olla. NB! Osborne 1 maksis 1795 USD-d, mis tänastes oludes vastaks 5000 USD-le.

1983: Grid Compass 1101, esimene „merekarbina“ kokku volditav arvuti

See oli esimene sülearvuti, mis nägi päriselt ka välja nagu sülearvuti. Grid Compass 1101 arvuti oluliseks tunnuseks oli nn merekarbi-disain ehk siis – arvuti ekraan oli võimalik voltida vastu klaviatuuri (nii nagu tänapäevalgi). See oluline uuendus lihtsustas oluliselt arvuti kaasas kandmist ning pakkus kaitset arvuti ekraanile ja klaviatuurile. Kuigi innovatiivse disaini poolest oli see arvuti edukas ning omamoodi suunanäitaja, siis kõrge hinna tõttu müük eriti edukas ei olnud. Grid Compass 1101 maksis omal ajal ca 10 000 USD-d, mis tänasesse vääringusse ümber hinnatult oleks ligikaudu 25 000 USD-d.

1989: Compaq LTE ja Compaq LTE 286, esimesed Notebooki moodi arvutid

1989. aastani turule toodud sülearvuteid oli tunduvalt lihtsam ühest kohast teise transportida, kui sel ajal kasutusel olnud lauaarvuteid. Seega oli tol ajal sülearvutite reklaamimisel üks olulisemaid müügiargumente just kaasaskantavus. Reaalsus oli hoopis vastupidine – esimesed läpakad olid siiski liiga rasked ja kohmakad ning nende kaasa tassimine oli tegelikult paras ettevõtmine. Murrang toimuski aastal 1989, kui lasti välja sülearvutid Compaq LTE ja LTE 286. Neid sülearvuteid peetakse esimesteks notebook-tüüpi personaalarvutiteks. Need Compaqi arvutid kaalusid vaid 3 kg, mistõttu muutusid nad kohe väga populaarseks inimeste seas, kes pidid palju reisima. Lisaks oli nende kahe mudeli näol tegu senini kõige universaalsemate sülearvutitega. Nimelt oli neile laptopidele sisse ehitatud kõvaketas ja flopidiski lugeja. Compaq LTE sülearvutil oli 20 MB kõvaketas, LTE286 mudelil oli kõvaketas kaks korda mahukam.

1989: Macintosh Portable, esimene Apple-i sülearvuti

1989. aastal andis ka Apple välja oma esimese kaasaskantava arvuti. See ei olnud küll nii väike ja kerge kui Compaqi esimesed sülearvutid, ent Apple pakkus väga hea vastupidavusega akut ja head pildikvaliteeti. Need on omadused, mille poolest on ka tänapäevased Apple-i tooted kõrgelt hinnatud. Apple ei saavutanud oma esimese sülearvutiga nii suurt edu kui Compaq. Muide, 2006. aastal ajakirjas PC World ilmunud „kõigi aegade halvimate tehnikaseadmete edetabelis“ saavutas antud sülearvuti auväärse 17. koha.

1991: Apple PowerBook100 seeria, revolutsiooniline sülearvuti

Apple lansseeris 91. aastal kolm Powerbookide sarja kuuluvat sülearvutit – PowerBook 100, PowerBook 140 ja PowerBook 170, mis olid tunduvalt edukamad, kui eelnevad katsed toota kaasaskantavat personaalarvutit. PowerBook-seeria arvutitel oli mitmeid uusi ja revolutsioonilisi lisavõimalusi, mis on ka tänapäevase sülearvuti puhul primaarsed. Näiteks nihutas Apple klaviatuuri tahapoole ja tekitas sellega lisaruumi klaviatuuri ette. See lihtne muudatus tootedisainis tegi arvuti kasutamise tunduvalt mugavamaks ja ergonoomilisemaks. Klaviatuuri ette tekkis nüüd ala, kuhu oli trükkides võimalik randmeid toetada. Lisaks paigutas Apple trackpointi/hiire klaviatuuri ette ja keskele. See oli märkimisväärne uuendus, mis muutis hiirekursoriga navigeerimise palju mugavamaks. Apple PowerBook seeria saavutas tohutu edu ning järgnevate aastate jooksul toodi turule veel mitmeid uuendusi, mis tänapäeval on meie jaoks iseenesestmõistetavad. Näiteks 1994. aastal lettidele ilmunud PowerBook 500 seeria mudelitel oli juba tänapäevane touchpad ning sisse-ehitatud internetiadapter.

1992: IBM ThinkPad 700, ikooniline ja võimas

Veidi pärast Apple PowerBookide turule ilmumist lasi ka IBM välja oma esimesed ThinkPad-id: 700, 700C ja 700T. Neid ThinkPad-e ja PowerBook-e peetaksegi esimesteks modernseteks laptopideks, mis aitasid kujundada sülearvutite maailma järgnevaks 25 aastaks. Juba esimestel ThinkPadidel oli klaviatuuri keskpunktis erkpunane trackpoint-nupp, mis muutus ikooniliseks ning on senini kasutusel. ThinkPad 700 näitas 92. aastal tõelist „klassi“. Sel mudelil oli 10.4’’ diagonaaliga full-color ekraan. Nii suurt ekraani polnud ühelgi varasemal sülearvutil. ThinkPad 700-l oli 120 MB kõvaketas ja võimas IBM 486 SLC protsessor. ThinkPadi disain oli erakordselt stiilne ja funktsionaalne ning võitis mitmeid auhindu. IBM oli Thinkpadi reklaamimisel konkurentidest tunduvalt nutikam luues hulgaliselt edukaid reklaamikampaaniaid. Näiteks kasutati ära fakti, et Egiptuses uurimistööd tegevad arheoloogid kasutavad oma töös just ThinkPad-e. ThinkPad 750C lennutati aga NASA abil kosmosesse, mis tõestas taaskord arvutihuvilisele, kui võimekas üks moodne laptop olla võib.

Ka Bitboardi kauplustes on hea valik Lenovo ThinkPade. Vajuta siia ja vaata ise!