Ühenduse tüüp: kas seda monitori on võimalik sinu arvutiga ühendada?

See on esimene küsimus, mille pead endale enne monitori ostu esitama. Kontrolli enne poodi minekut kindlasti üle, millised väljundid su arvutil on ja millised pordid vabad on. Kui su arvutis on integreeritud videokaart, vaata üle ka selle väljundid. Seejärel tee kindlaks, kas sulle huvi pakkuval monitoril on sama tüüpi pordid – kui ei ole, siis vajad lisa-adapterit või üleminekut.

Siin on väike ülevaade liidestest, mida võid monitori/arvuti küljes kohata:

VGA (Video Graphics Array) - see on vanim videoväljundi standard, mis on senini kasutusel madalamasse hinnaklassi kuuluvatel seadmetel ning äriklassi mudelitel, et kindlustada nende ühildumine ka vanemat sorti tehnikaga. VGA abil on võimalik edastada vaid videosignaali. Kui võrrelda VGA-d teiste võimalike ühenduse tüüpidega, siis pakub ta väga limiteeritud võimalusi. VGA töötab analoogstandardil. Tehniliselt ei ole resolutsiooni ning värskendus-sageduse osas piiranguid, ent rolli mängib kaabli pikkus. Liiga pika VGA kaabli puhul, kipub seda läbiv videosignaal sumbuma, tekib „lisamüra“. Üldiselt soovitatakse kasutada VGA-d ekraanidel, mille resolutsioon on madalam kui 1080p standard, mis välistab enamuse tänapäeval müügil olevatest monitoridest.

DVI (Digital Visual Interface) – vana, aga endiselt kasutusel. DVI on VGA digitaalne järglane. Kuigi tegu on samuti küllalt vanamoodsa ühenduse tüübiga, kasutatakse seda senini laialdaselt monitorides, lauarvuti emaplaatidel ja videokaartidel. Suhteliselt suurte mõõtmete ja ebamugavate kruvikinnituste tõttu, ei kasutata DVI-d eriti sülearvutites. Dual-link DVI-ühendused ja –kaablid toetavad kuni 2560x1600 resolutsiooni värskendus-sagedusega 60 Hz. See on täiesti piisav enamikele väikestele ja keskmise suurusega uutele monitoridele. DVI edastab samuti ainult videosignaali.

HDMI (High Definition Multimedia Interface) – äärmiselt levinud ja mugav. Kui sul on kodus lameda ekraaniga teler, siis suure tõenäosusega oled juba tuttav HDMI-portide ja –kaablitega. HDMI põhineb digitaalsel standardil ja edastab nii audio- kui ka videosignaali. See tähendab, et kui monitorile on sisse ehitatud kõlarid või kõrvaklappide auk, siis pole lisaks HDMI-le eraldi audioühendust vaja.

DisplayPort – avab arvutikasutajale hulgaliselt võimalusi! DisplayPort on üks enim arendatud ühendusvõimalus. Nõnda nagu HDMI puhulgi, uuendatakse DP standardit pidevalt. DP edastab samuti nii audio- kui videosignaali üheainsa juhtmejupi abil. Kuna see ühenduse tüüp on loodud spetsiaalselt arvutis kasutamiseks, siis hõlmab ta ka mitmeid teisi võimalusi. Näiteks, mõned displaypordiga varustatud monitorid on omavahel võimalik ühendada „daisy chain“ tehnoloogia abil, mis lubab kaks või rohkem ekraani ühendada arvutiga DP kaabli abil, mis jookseb monitorist-monitori ja viimasest monitorist arvutisse. DisplayPort 1.4 versioon toetab ka 4K (kuni 240 Hz) ja 8K (kuni 60 Hz) resolutsiooni.

USB-C ja ThunderBolt – uued, aga paraku mitte eriti levinud (välja arvatud Apple-i seadmed), veel… Uuemates arvutites on võimalik kasutada USB-C ühendust ning saata välja üheaegselt heli-ja videosignaali ThunderBolt liidese abil. See on äärmiselt mugav, kuna USB-C kaudu on võimalik laadida sülearvuti akut, ühendada arvutit erinevate seadmetega (näiteks telefoniga) ning kuvada arvutis olevaid meedia-faile välisel ekraanil. Kõike seda ühe juhtme abil.

Kui sa jääd siiski hätta arvuti ja monitori ühenduste klapitamisel, on võimalik osta ka vastav adapter/konverter ja panna seadmed omavahel sobima. Selles osas pea kindlasti nõu meie kaupluste müüjatega. Bitboardi arvutipoodide asukohad leiad siit

Monitori suurus: kas mida suurem, seda parem on ikka kõige parem?

See on sinu enda otsustada. Pea meeles, et mida suurem on monitori ekraan, seda kõrgem on tõenäoliselt ka selle hind.Kuigi suuruse koha pealt tead sa ilmselt ise paremini, mida vajad, anname sulle mõned üldised juhtnöörid.

Suuremasse ekraani on mõistlik investeerida, kui kasutad arvutit paremat graafikat nõudvate tegevuste jaoks. Näiteks armastad filme vaadata, video-ja fototöötlust või intensiivse graafikaga arvutimänge mängida. Kui pead arvuti taga palju tööd tegema, soovitame sul kasutada pigem mitut monitori korraga või soetada suuremate mõõtudega monitor.

Kui sa arvutiga otseselt tööasju ei aja ning armastad lihtsalt veidi sotsiaalmeediat sirvida, uudiseid ja meili lugeda ning pangaülekandeid ja muud igapäevast teha, siis ei vaja sa väga suurt ekraani.

NB! Monitori ostmisel ära unusta, et istud sellele üpris lähedal ning ekraani peab olema mugav vaadata. Seega, näiteks 34’’ monitor jääb tavakasutaja jaoks liiga suureks. Soovitame sel juhul hoopis 22’’-24’’ diagonaaliga kuvarit.

Ekraani suhe ehk millise kujuga monitor on...

Enamus tänapäeval saada olevatest monitoridest on 16:9 suhtega. 16:10 ekraani suhtega monitorid on sutsuke kõrgemad. Tegu on nö profimonitoridega, mis pole eriti laialt levinud. Vanemat sorti monitorid on 4:3 või 5:4 ekraanisuhtega. Niisiis, 16:9 ekraanisuhe on sobilik enamusele kasutajatest ning seda soovitame meiegi.

Uue trendina koguvad populaarsust ka ekstra-laiad (ultrawide) monitorid. Need on mõeldud kasutajale, kes soovib samaaegselt opereerida mitmete arvutiprogrammide ja rakendustega korraga või saavutada superhea mängukogemuse. Selliste monitoride ekraani suhe on 21:9 või suurem ja nad on tunduvalt kallimad.

Resolutsioon ehk kui terav on pilt!

Resolutsioon näitab, mitu pikslit monitori ekraanil on. Tänapäeval on standardresolutsioon 1920:1080 (pikslite arv horisontaalselt x pikslite arv vertikaalselt), mis hõlmab kokku üle 2 miljoni piksli. Üldistades võib öelda, et mida kõrgem resolutsioon, seda parem. Eelpool kirjeldatud 1080p standard on laialt levinud lisaks monitoridele veel LCD-telerites, paljudes telefonides ja tahvelarvutites.

Samas on resolutsiooni osas veel valikuid. Siin on väike ülevaade:

1280x800, 1440x900, 1600x900, 1680x1050 – vanemad standardid, mida kohtab vanemat sorti monitorides.

1920x1080 või 1080p – hetkel levinuim resolutsioonitüüp. Saadaval peaaegu kõigi suurustega monitoridel. Mõnikord öeldakse selle res. tüübi kohta ka „Full HD“.

1920x1200 – veidike „pikem“ kui 1080p ja populaarne äriklassi mudelite ja graafilistele töödele mõeldud monitoride puhul.

2560x1600 – kõrge resolutsiooniga 16:9 ekraanisuhte variant. Mõnikord öeldakse selle kohta ka „2K“.

3840x2160 – „4K“ resolutsioon. Kutsutakse nii, sest see on neli korda teravam kui 1080p.

Monitor näitab kõige paremat pilti, kui kasutate seda resolutsioonitüüpi, mis tootja poolt ette nähtud ehk loomulikku eraldusvõimet (native resolution). Kui seadistad monitori ümber näitamaks madalama resolutsiooniga pilti, võib kuvatav pilt muutuda häguseks või moonduda. Eriti veel siis, kui ekraanisuhe ka ei klapi. On olukordi, kus superkõrge resolutsiooniga ekraan pole soovitud. Inimesed, kel on probleeme väikese kirja lugemisega, võivad eelistada madalamat eraldusvõimet. Kui siiski tahta mõlemat, hea pildiga videot vaadata ja suuremat kirja, siis tegelikult saab arvuti seadistustes muuta teksti suurust vaikimisi suuremaks ehk DPI.

Ekraani tüüp: värvid ja vaatenurgad.

Moodsad LCD-ekraanid jagunevad peamiselt kaheks: TN (Twisted Nematic) ja IPS (InPlane Switching). Erinevused nende kahe tüübi vahel on väga tehnilised. Kõik, mida sina selle kohta teadma pead on, et LCD-TN ekraanide tootmine on soodsam ja selle võrra ei leia neid eriti kallimate ja kvaliteetsemate monitoride küljest. LCD-IPS ekraanidel on paremad värvid ja vaatenurk. Samas on IPS-ekraanide reageerimisaeg pikem, mistõttu ei pruugi nad sobida professionaalsetele mänguritele.

Lisaks on olemas „vertical alignment“ LCD-ekraanid (LCD-VA), milles on kombineeritud omaahel TN-ekraani kiire reageerimisaeg ning IPS-i kõrge kvaliteediga värvigamma ning head vaatenurgad.

Järjest enam koguvad populaarsust ka OLED-ekraanid, mida kasutatakse telefonides ja telerites. OLED-tehnoloogia poolt pakutav uskumatult hea kontrastsus ja säravad värvid on suurepärased, aga kahjuks jääb selle ekraanitüübi reageerimisaeg liiga pikaks, et seda kasutada arvutimonitorides. Teiseks on OLED-ekraanide hind endiselt väga kõrge.

Värskendussagedus: kui sujuv on liikumine…

Monitori värskendussagedus (Hz) kirjeldab, kui tihti pildil olevat kujutist „värskendatakse“. LCD-paneelide puhul on tavapäraseks 60 Hz. Enamusele kasutajatest on see täiesti piisav. Mängurid eelistavad sageli aga kõrgemat värskendussagedust, mis võimaldavad mängides nautida sujuvamaid ja dünaamilisemaid liikumisi ning animatsioone. Mänguhuvilistele loodud monitorid võivad olla kuni 240 Hz värskendussagedusega.

Kas heledust on piisavalt ?

Heledus on tavaliselt see näitaja, mille üle monitori ostmisel eriti pead ei murta. Eredus/heledus on valguse hulk, mida ekraan kuvab ning selle mõõtühikuks on kandela m2 kohta (cd/m2). Heaks ereduse näitajaks loetakse 250 cd/m2. Mängurid ja graafiliste töödega tegelevad kasutajad võivad eelistada 300 cd/m2 või heledamaid ekraane, mille värvid on eredamad ja kontrast veelgi parem.

Kontrastsus - mustem must ja valgem valge…

Kontrastsus väljendab erinevust kõige heledama valge ja kõige tumedama tooni vahel, mida ekraan on võimeline kuvama. See näitaja on oluline, sest mida suurem on kontrast kõige heledama ja kõige tumedama tooni vahel, seda peenemad ja nüansirohkemad on monitori poolt kuvatavad värvitoonid.

Kontrastsus on monitori omadus, mida on keeruline mõõta ja hinnata. Probleem seisneb selles, et kontrastsuse mõõtmiseks ja hindamiseks pole rahvusvahelist universaalset standardit ning enamus tootjaid kasutab selle mõõtmiseks ja väljendamiseks enda poolt välja töötatud tehnikaid. Näiteks, üks tootja ütleb, et tema monitori kontrastsus on 30000:1 ja teine, et tema omal 60000:1, aga kui need monitorid kõrvuti tööle panna, siis ei pruugi kasutaja märgata mingeid erinevusi.

Tänapäevastel LCD-monitoridel on enamasti ühtlaselt hea kontrastsus. Seega soovitame kontrastsuse osas lähtuda eelarvest ja sellest, mis otstarbel sa monitori kasutada soovid. Alati tuleb kasuks ka teiste kasutajate poolt kirjutatud arvustuste lugemine.

Värvid ehk kui palju värvitoone monitor kuvada suudab…

Ükskõik, milline tänapäevane monitor ette võtta, on see võimeline kuvama 16,7 miljonit värvitooni 24-bitisest RGB-värviruumist. Võib juhtuda, et mõned vanemad VGA-ühendusega monitorid ei suuda kuvada kõiki neid toone ning need töötavad sel juhul 24-bitisest madalamal režiimil. Väldi selliseid vanu monitore. Ent suure tõenäosusega sa poelettidel enam nii vanu monitore isegi kasutatuna ei kohta ning värvide pärast muret tundma ei pea.

Vaatenurk. Kas pilt on moonutatud, kui ekraani külje pealt vaadata?

Vaatenurk on oluline pigem teleri ostmisel, kus ühte ekraani vaatab korraga mitu ruumi eri osades asuvat inimest. Monitori kasutab tavaliselt ikkagi üks isik korraga, kes istub otse selle ees. Niisiis, kui tead, et pead monitori jagama sõpradega filmi vaatamisel, vali kindlasti üle 160-kraadise vaatenurgaga mudel. Tavakasutajale sobivad aga ka monitorid, mille vaatenurk on 140 kraadi. Vaatenurk kirjeldab põhimõtteliselt seda, kui kaugele monitori külgedele sa liikuda võid ilma, et ekraanil kujutatu oleks moonutatud. Ideaalis on LCD-monitori vaatenurk 180 kraadi (valdavalt on pakkumisel 178 kuid on ka 170-kraadise vaatenurgaga mudeleid). See tähendab, et sul on võimalik vaadata ekraani ükskõik millisest punktist ilma, et kujutis moonduks.

Otseloomulikult räägime me olukorrast, kus sa paikned monitori ees, mitte taga :D

Kas reageerimisaeg on oluline?

Reageerimisaeg näitab, kui kiiresti piksel uueneb ja oma eredust muudab. Inimsilm ei fikseeri vähem kui 16 millisekundit kestvat väärtust. Kaasaegse monitori reageerimisaeg võib olla ka kolm korda väiksem, 5 millisekundit. See näitaja on väga hea ja sobib lisaks mängude mängimisele ka professionaalseks foto- ja videotöötluseks.

Veel mõned omadused, mida monitori ostmisel silmas pidada:

USB auk – monitori sisse ehitatud USB-pordid on heaks alternatiiviks, kui arvuti USB-augud peaks rivist väljas olema. Väga mugav lahendus ühendamaks hiir ja klaviatuur.

Kumer ekraan – mõni kasutaja eelistab seda puhtalt seepärast, et see näeb stiilne välja. Või siis vaatenurga pärast. See ei ole kindlasti esmatähtis parameeter monitori valimisel.

Reguleeritav jalg – premiumklassi monitoride ekraani kõrgust on võimalik muuta reguleeritava jala abil. Mõnel mudelil o n ka lisavõimalus keerata ekraan portreeasendisse (Pivot).

VESA ühilduvus – tegu on standardse montaaži kronsteiniga. See on vajalik, kui soovid kasutada korraga mitut monitori ja kinnitada need spetsiaalsele hoidikule või seina külge. Odavamatel ja eriti õhukestel mudelitel ei pruugi seda lisavõimalust olla.

Daisy Chain – eelpool juba veidike rääkisime sellest. Lühidalt öeldes võimalus ühendada mitu monitori ühe juhtme abil arvutiga.

Sisseehitatud kõlarid või kaamera – mugav lisafunktsioon. Mõned tootjad pakuvad ka lisakõlareid, mille saad vajadusel monitori raami külge kinnitada ja monitoriga ühendada.

Lõpetuseks. Suure tõenäosusega ei ole täiesti täiuslikku monitori, mis omab ideaalset kombinatsiooni eelnevalt loetletud omadustest. Kui sa ei ole just miljonär ning ei plaani tohutuid summasid monitori peale magama panna.

Meie soovitame sul lihtsalt hoolikalt mõelda oma vajaduste ja eelarve peale, säilitada arukas meel ja lugeda spetsifikatsioone ning vajadusel pidada nõu meie kaupluse müüjatega.

Bitboardi kauplustes müüdavatest monitorides saad ülevaate siin

Comments ()

Toode lisatud lemmikutesse
Lisatud võrdluseks.

Meie leht kasutab küpsiseid. 

Küpsised on vajalikud sisu ja reklaamide isikupärastamiseks, sotsiaalmeedia funktsioonide pakkumiseks ning liikluse analüüsimiseks. Edastame teavet selle kohta, kuidas meie saiti kasutate, ka oma sotsiaalse meedia, reklaami- ja analüüsipartneritele, kes võivad seda kombineerida muu või varasema teabega, mida olete neile esitanud või on kogutud nende poolt teiepoolse teenuste kasutamise käigus.